Kolmapäeval,11. juunil, Regionaalministri poolt edastatud pressiteatele järgnenud halvasti peidetud solvangud nii ministri, ministeeriumi töötajate, kui ka ühistranspordikeskuste suunal on lubamatud. Põhja-Eesti Ühistranspordikeskust (uue brändinimega IIL) teeb murelikuks kui Eesti suurima omavalitsuse transpordikorralduse eest vastutava poliitiku jutt ja teod on teineteisest sama kaugel nagu koit ja hämarik.

IIL ei soovi osaleda päevapoliitilistes vaidlustes, kuid soovime seista vastu abilinnapea Kristjan Järvani valeväidetele. Meie planeerime oma tegevusi pikalt ette ja kooskõlastame need ministeeriumi ning vastava omavalitsusega rahalise katteallika osas. Raha on vähe ja seda vähest tuleb maksimaalselt efektiivselt kasutada pakkudes inimestele head teenust.

Valeväide – Balti jaama peatused jäävad alles, ainult vähendatakse väljumisi. Liikuvuskeskust ei ole plaanis kaotada

Lisan siia viite Tallinna linna avalikule dokumendiregistris olevale käskkirjale, mis on välja antud Tallinna Transpordiametijuhataja Indrek Gailani allkirjaga maakonna bussiliinide liikumisteed ja peatused Tallinna haldusterritooriumil „https://teele.tallinn.ee/documents/146479/view#metadata“. Ehk on lugejal teravamad silmad ja leiab siit käskkirjast peatuse Balti jaam, meie kahjuks ei leidnud.

Keskus ei ole kunagi väitnud, et bussid peavad parkima Bastioni aia taga. Parkimisleping sai sõlmitud Põhja- Tallinna linnavalitsusega kolm aastat tagasi ja see oli ajutine kuniks Tallinn lahendab ära Vana-kalasadama tänava remondiga tekkinud probleemid ehk 1/3 võrra vähendatud Balti jaama bussiterminali ala.

Keskusele on arusaadav, et Tallinnal on Suurtüki 8a asuva parkimisplatsiga teised plaanid ja me tervitame ettepanekut, et sellise ilusa koha peal on tulevikus lastele mõeldud mänguplats. IIL-i vaatest busside parkimise ala lõppemine Suurtüki 8a kinnistul ei mõjuta mitte kuidagi Balti jaama peatuste kasutamist. Meil on lahendused ja kokkulepped eraparklate omanikega busside parkimiseks ka pärast lepingu lõppemist, aga abilinnapea soov on kaotada nii seisuplats kui ka maakonnaliinide Balti jaama peatus.

Valeväide – Tallinna soov on koos busside seisuplatsi sulgemisega vähendada liikluskoormust Toompuiesteel ja Mere puiesteel ning säästa ühtlasi raha tühisõitude pealt Balti jaama. Selle arvelt saaksid maakonnaliinid tihendada ühistranspordi võrku nendes piirkondades, kus nõudlus on suurem.

Kui 2300-le inimese teenusepakkumine päevas on tühisõit peatusesse, mis annab kogu Tallinna peatustest kokku ca 20% käibest, siis midagi on arusaamisega väga valesti. Vaatame seda väidet teenuse kasutaja vaatest, kelle jaoks on IIL loodud. Juhul, kui bussid enam Balti jaama ei sõida, siis hoiame aastas kokku 400 000 liinikilomeetrit ehk 628 000 eurot. Järvan nimetas selle liialdatult kokku hoitud miljoniks. Fakt on see, et 2300 sõitja jaoks päevas muutub teenus halvemaks. Iga ümberistumine tähendab inimese jaoks kümne minutilist „trahviaega“, lisaks sellele on Tallinna ühistransport võrreldes meie bussidega tunduvalt aeglasem, mis lisab sihtkohta jõudmiseks vähemalt viis minutit juurde. Igapäevase liikuja jaoks on aeg väga kallis ja ta ei pruugi jõuda enam soovitud ümberistumisele Balti jaamas.

Võtame aluseks Harjumaa 2024 a keskmise palga, milleks oli 2218 eurot, arvestame normaaltöötundideks kuus 168 tundi (10 080 minutit) ning võtame aluseks reisijate sisenemise andmed maakonna bussidesse Balti jaama peatuses. 2024 aastal sisenes seal keskmiselt päevas 1178 sõitjat, pea sama palju ka väljus, mis teeb reisijate päevaseks hulgaks Balti jaama peatuses eelpool nimetatud 2300 reisijat. Lisame siia minimaalse kümne minutilise ajatrahvi tulevikus. Korrutades need andmed läbi aastaga saame järeldada, et kokkuhoid 628 000 eurot tähendab reisijale täiendavat „ajatrahvi“ 1,9 miljonit eurot aastas, millele lisandub otsekulu piletile ja oma liikumise ümberkorraldamisele. 2300 reisija päevakäive Balti jaama peatuses tähendab, et Tallinnas sõidab 900 isiklikku sõiduautot päevas vähem, mis on nii riigi kui ka linna eesmärk vähemasti arengukavades „Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava https://www.tallinn.ee/et/media/525704“

Valeväide – ministeeriumi ametnikud on aastaid lasknud maksumaksja raha miljonites põleda.

IIL omab väga head ülevaadet ühistranspordi vallas ja siin pole põletatud mitte midagi. Alates 2005 aastast, mil transpordikeskus loodi on liinikilomeetrite arv kasvanud 3,66 miljonilt 19,3 miljonile, ehk üle viie korra ja reisijate arv vastavalt 1,3 miljonilt 10,33 miljonile ehk ca kaheksa korda. Viimastel aastatel on sõitjate kasv pidurdunud, kuna ei ole olnud võimalik rahaliste vahendite puudumisel luua juurde vajalikke uusi ühendusi, kusjuures olemasolevad bussid on juba pilgeni täis. Siinkohal on paslik ära mainida, et inimesed ei sõida ainult alg- ja lõpp-peatuste vahel vaid kogu liini ulatuses. IIL-i soov on vältida sundliikumisi ja luua inimestele võimalus ise vabalt valida oma teekond ja läbi selle kasvatada reisijate arvu. Me ei ütle, et ümberistumised on saatanast ja keegi neid ei kasuta. Kasutatakse küll kui ümberistumine on mugav ja edasine transport kiire. Kahjuks Tallinna ühistransport seda ei ole. Abilinnapea peaks oma fookuse seadma selle teema lahendamisele, mitte aga meedias kõlavatele pealkirjadele.

IIL-i eesmärk on suurendada ühistranspordi kasutatavust ja pakkuda usaldusväärset alternatiivi isiklikule sõiduautole. „Kui asud liikvele, lase IIL-il end kanda ta toimetab Sind mugavalt ja kiirelt kohale“. IIL ühendab kogukonnad, laste koolitee, töötajate töölesõidud, maainimesed linnaga, linnainimesed maakoduga ja ka linnasisesed liikumised.